Jested ja Liberec: väljakutse suusanõlvadele suvel

Hommikul suundusime Tšehhi poole.

Meie esimeseks sihtpunktiks oli rippraudtee oru jaam Jeschkenil (Jested), 1012 m kõrgusel mäel Libereci linna servas.

Meil oli plaanis igatahes jalgsi mäkke ronida. Köisraudtee aga sel ajal ei sõitnud. Juulis olid sildid, mis reklaamisid "väljakutset".

Me ei saanud tekstist suurt midagi aru, aga eeldasime, et jutt käib Ještědi suusanõlvast üles kõndimisest. Iga 100 m järel oli silt, mis teatas, kui kaugele olete jõudnud.

Kuna rada oli tõesti järsk (kalle kuni 38%) ja tõus võttis seetõttu kaua aega, siis märgid ei olnud eriti motiveerivad...

Lõpuks jõudsime tippu. Veidi enne raja lõppu möödusime ka parklast, kust enamik külastajaid värske ja reibas tundes viimased meetrid tippu kõndis. Päris pingevabad me ilmselt enam välja ei näinud, kuna olime oma tõusuks valinud ka keskpäevase kuumuse.

Ülaosas on hotell ja restoran. Kui jääte sinna ööbima, võite isegi oma autoga sõita kuni tipuni ja säästa kogu matka.

Peatusime panoraamrestoranis ja kindlustasime end väga maitsva lõunasöögiga.

Laskumine kulges läbi metsa ja oli vähem järsk, nii et jõudsime lõpuks mitte päris kurnatuna orgu.

Matkaautoga sõitsime edasi Libereci kesklinna, kus oli raskusi parklasse tee leidmisega, mis ei viinud läbi liiga kitsaste tänavate.

Lõpuks leidsime aga otse raekoja juures tühimiku ja saime kesklinnast oma linnatuuri alustada.

Linnapildis on veel väga ilusaid sajandivahetuse maju.

Ringkäik oli aga üsna lühike, kuna need olid ilusad ja renoveeritud, eriti kesklinnas.

Tegime tiiru nn Wallensteini majadele, kolmele puitpuitmajale, mis on ehitatud aastatel 1678–1681.

Pärast jalutuskäiku jalakäijate tsoonis kostitasime end maitsva jäätisega päiksepäikesega hotellis Praha otse raekoja juures vaatega turuplatsile.

Reisijuhi näpunäidet järgides jalutasime teatris ringi, et näha uudishimulikku bussipeatust "Hiiglaste bankett".

Seejärel läksime edasi kämpingusse "Sedmi Horky", kus soovisime veeta järgmised kaks ööd.