18.05.2023 Islandit avastamas

Meil oli varane hommikusöök, sest täna kell 08:00 oli meil pikk ringkäik. Koos teise laagrigrupiga. Külastasime mitmeid mereäärseid kohti.

Esimese juurde jõudmiseks sõitsime umbes 2 tundi. Kasutasin juhust ja esitasin Wilsonile küsimuse, mis oli mul juba pikka aega meeles olnud.

Kui ma 4 aastat tagasi Hongkongis käisin, pani hostel mu voodile tualettpaberi, mis ajas mind väga segadusse. Kui aga läksin restorani vannituppa kasutama, polnud seal tualettpaberit, nagu isegi tualettpaberi hoidjat.

Nii et ma küsisin Wilsonilt, kas see on normaalne, ja ta vastas tegelikult jah. Hongkongis on neil finantsprobleeme just vannitoaga. Seega tualettpaberi täitmine või selle olemasolu üldse.

Seega on hongkongis tavaline tualettpaberirulli kaasas kanda.

Esimene peatus oli väike vetikatega kaetud rand, nii et seal oli väga libe kõndida. Rannas olid küll hülged ja hoiatussildid, et lähemale kui 100m ei tohi minna, aga tegime ikka.

Hülged ei hoolinud

Edasi jõudsime kaunile kaljuküljele merikajakate, põrkuvate lainete, koobaste ja kivivõlvidega. Isegi vihmase ilmaga oli ebareaalne, kui täiuslikud mõned neist kohtadest välja nägid.

Ma arvan, et Island on üks ilusamaid, kui mitte kõige ilusamaid kohti, kus ma siiani reisinud olen.

Nägime siis väikest kirikut ja musta randa. Mustal rannal oli mitu kive, mille kalurõpipoiss toona üles tõstis, et teha kindlaks, kas sa oled piisavalt tugev, et kalurina töötada.

Olin piisavalt tugev, aga napilt.

Kui me väljas ringi jalutasime, sõitis pargivaht vastu teise rühma autot. Õnneks polnud hetkel kedagi autos ja uks jäi sõidu ajal suletuks.

Liikusime edasi erinevate jugade juurde, isegi ühe, kus sai kose taga kõndida.

Kõik pildistasid oma kaameraga, samal ajal kui mina oma väikese telefonikaameraga endast parima andsin.

Koju jõudsime kella 22 paiku, ei tundunudki nii palju, sest väljas oli veel helge, vaid meie väsinud jalad ja märjad jalanõud tuletasid meile meelde, et olime terve päeva väljas olnud.

Täna nägime väga ilusaid maastikke.