Ilusad Lofootid

2 nädalat Lofootid ja Vesteralen, palju õnne ilmaga ja kirjeldamatuid hetki...

01.07.2023

Ilm on pärast vihmast ööd paranenud. Hea tujuga võtsime ette lühikese matka Torghatteni (Norras Martin's Hole) jalge alla. Teel tuli ületada pool oja. Nagu paljudes kohtades Norras (sh Preikestolen), teevad marsruudid igapäevaseks kasutamiseks sobivaks "šerpad". Vaated järve ees ja sees (järv on umbes 200 jardi pikk) olid vapustavad. Ja meil vedas, paar päeva peale meie külaskäiku ei saanud auku enam ületada. Kahtlustame, et selle põhjuseks olid ehitustööd. Pärast lõunat lahkusime kämpingust ja sõitsime või meid sõidutati (praamiga) FV 17 edasi põhja poole. Praamil avanes meile imeline vaade "7 Sistersi" mägedele. Parkisime Oski õhtul silopallide kõrvale. Olime leidnud väga romantilise koha 😊

07/02/2023
Esimest korda oli meil ajasurve. Pidime kokku saama kolmel kindlal kuupäeval - meie jaoks võib-olla natukene palju... Kindlaksmääratud kuupäevad olid autopraamide väljumisajad. Nad ei jookse iga 20 minuti tagant nagu paljudes kohtades. Heidi (organisatsiooni talent) koostas ajakava, millest tuli kinni pidada. Ja saime kõigega hakkama. Piisas isegi, et lõunaks fish & chips saada. Söögi ajal ületasime ka polaarjoone. See tähendab, et päike ei looju mõnda aega. Peale viimast praami külastasime Svartiseni liustikku, mille pindala on 370 km2, mis on Norra suuruselt teine liustik. Ja nad nägid oma silmaga, et liustike kahanemine on ka Norras tohutult suurenenud. Veel võib-olla 10-20 aastat tagasi ulatus liustikukeel fjordini.
Parkisime Oski matkaparklasse.

03.07.2023
Viimastel päevadel on meist saanud varajased ärkajad. Ka täna oli meil ajasurve, tahtsime jõuda kella 11.00 praamile Lofootidele (Bodost Moskenesisse) ja tahtsime vähemalt tund aega varem parvlaevasadamas olla. Olime seal isegi 1¼ tundi varem ja ikkagi ei piisanud sellest meile. Meil oli võimalus külastada Bodot ja sõitsime alles kell 13.30 praamiga. Kahjuks oli valitud kämping juba hõivatud, nii et tuli otsida metsik koht.

07/04/203
1. Tehke täna: minge telkima. Tehtuks saime märkida vahetult peale hommikusööki (umbes 10.00) (töötame ka "to-do listidega"...). Seejärel külastasime muuseumiküla "A". "A" on maailma lühima kirjaga küla ja asub Lofootide lõunapoolses otsas. Parim asi külastuse juures: ülimaitsvad kaneelisaiad. Kohv võtab kahjuks veel harjumist... Tagasi kämpingus saime vaalu vaadata.

05.07.2023
Täna oli meil üksainus päev... Reto matkas üles kohalikule Moskenese mäele (537 meetrit üle merepinna). Ilm oli pilves. Heidi nautis päeva kämpingus ja rääkis telefoniga (nagu naised...).

06.07.2023
Täna lõunast peaks superilus ilm olema. Hommik oli endiselt pilves, päike tuli välja keskpäeval ja miski ei takistanud meie reisi Reineberge mägedesse. Teel oli aga 1978 sammu (kõrgus 450 meetrit) - need saime selgeks umbes 40 minutiga. Pingutuse tasuks sensatsiooniline vaade Reine külale ja ümbritsevale maakohale. Vaade, mis ei lasknud meil peaaegu kunagi minna.
Pärast väljateenitud kohvi ja kooki sõitsime edasi Ramsbergstrandale. Lendasime just Kariibi mere äärde, rand on valge ja meri kaunilt sinine. Siin laseme piltidel rääkida. Aga selliseid randu on Lofootidel veel.

07.07.2023
Üks Šveitsi paar andis meile suurepäraseid näpunäiteid. Tahtsime seda täna rakendada. Lustisime end maitsva hommikusöögiga Rootsi lauas ühes Nusfjordi hotellis. Nusfjord on ka muuseumiküla, mida juhitakse nagu puhkekeskus.
Ülejäänud päeva veetsime poodides ja muude asjadega tegeledes.

08.07.2023
Nagu teada, on täna pilves ja jahe päev. Sellest hoolimata matkasime pärastlõunal piirkonna vaatepunkti ja imetlesime udus kauneid valgeid soolarandu.

07.09.2023

Kahjuks oli täna külm ja pilvine päev. Sellest hoolimata liikusime täna edasi ja tegime väikese rannikumatka Eggumis. Meil lubati imetleda Šveitsi kunstniku tehtud kuju.
Pärastlõunal registreerisime end Henningsvaeri lähedal asuvas kämpingus. Heidi närvid läksid pesumasinaga natukene pingesse (no Reto närvid ehk natuke ka...).

10.07.2023

Pärast pilviseid päevi lubati meil täna ärgata päikesepaiste ja sinise taevaga. Peale hommikusööki pakkisime asjad ja sõitsime Henningsveeri. Henningsvaeri küla on tuntud oma jalgpalliväljaku poolest. Meie jaoks oli kavas matk vaatepunkti. Kahjuks läksime valele teele ja sattusime ronimise alguspunkti. Ka seal pidi Heidi mugavustsoonist lahkuma, kuid tippu jõudmiseks sellest ei piisanud. Viimased minutid veetis Reto üksinda jalge all ning sai vaadet imetleda ja nautida. Pärast ränka matka tegime ringkäigu külas ja jalgpalliväljakul ning kostitasime end kohvi ja koogiga.
Liikusime edasi Laukvikusse ja olime mõnusas kohas mere ääres platsil. Väljak oli šveitslaste poolt väga hästi hõivatud. Nii saime tuttavaks paari õpetajaga Oberkirchist ja Derg & Chregega Emmentalist. "Dikkitega" imetlesime keskööpäikest. Päike loojus umbes kella 12.30-ni, kuid mitte päris, ja tõusis siis uuesti. Seega lubati meil magama minna (nagu mõnikord pärast väljapääsu) päikesetõusu ajal 😊

11.07.2023

Täna sõitsime oma broneeritud Hurtigruteni kruiisi alguspunkti, Stockmarknesi. Enne seda külastasime Hurtigruteni muuseumi, mis oli väga huvitav. Kell 15.15 lahkus meie laev Polarlys (130 meetrit pikk, 21 meetrit lai) sadamast ja suundus Svolveeri poole. Parima ilmaga saime nautida Lofoote teisest vaatenurgast. Nautisime 3-tunnist merereisi täiel rinnal. Tipphetk oli reis läbi Trollfjordi. Trollfjordi peetakse kitsaimaks fjordiks (kõige kitsamas kohas 100 meetrit lai ja 2 km pikk). Meie Hurtigruteni laev pöördus ja suundus siis Svolveeri poole.
Svolvaeris kolisime oma hotellituppa ja nautisime siis maitsvat õhtusööki ja ööelu.

12.07.2023

Pärast rahulikku ööd väga mugavas voodis nautisime maitsvat hommikusööki Rootsi lauas ja asusime avastama Svolvaeri vaatenurka. Ülejäänud päeva nautisime väikelinnas.
Meie tagasitee Stockmarknesi algas kell 22.15. Tänu pilves taevale saime imetleda uskumatut õhtust õhkkonda. Ka täna tegi meie laev (Vesteralen) ümber Trollfjordis (ebasoodsate ilmastikutingimuste korral Trollfjordist läbi sõita ei saa). Nii et meil vedas uskumatult. Kell 01.45 jõudsime tagasi mandrile ja hakkasime ööbimiskohta otsima. Teel imetlesime päikesetõusu ja uskumatut atmosfääri.

13.07.2023

Seal pole palju rääkida. Peale lühikest ööd saime kiiresti aru, et olime sattunud hobuste ja kärbeste reservi. Seega liikusime peagi põhja poole Andenese suunas ja kolisime ööseks uude laagrisse, kus oli vähem olendeid.

14.07.2023

Oski sai täna seest põhjalikult harjatud... (jee M......) 😊 Harjamine on Oskile hea. Oleme nüüdseks teel olnud 2 kuud.

Ja mis nüüd saab? Broneerisime homme Andeneses vaalasafari. Sellest räägime teile järgmises blogikirjes.

Aeg-ajalt küsitakse meilt, kas meil pole veel igav. Ei, ei ole, sest meil on tihtipeale veeeeeelik kava (õhtuti niikuinii). Tavaliselt alustame aperitiiviga umbes kell 17.00 krõpsude, veini ja õllega. Seejärel arutame ka, mida saaksime järgmistel päevadel teha. Reto teeb siis tavaliselt detailplaneeringu ja Heidi asub kokkama. Õhtust sööme umbes kell 19.00, siis joome kohvi ja küpsiseid ning alles siis sööme hommikusööki. Nii et kella 20 paiku. Pärast hommikusööki mängime mängu, lubame endale kuriteopaiga või loeme oma raamatuid. Näete, meie reisil on ka “Gosu”.