Avaldatud: 29.04.2018
Täna sõidab auto järsult ülesmäge. Tänavad ise ei ole väga järsud (serpentiinid), kuid nõlvadele vaadates peaks pearinglusest vaba olema.
Adrenaliini pumpades "rooman" mööda tänavaid üles.
Ikka ja jälle tõmban kõrvale, et kohalikud mööda lasta. Ma ei tea, kui kitsas järgmine kurv tuleb. Ta juba.
Jõudnud Tenerife kõrgeimasse külla (üle 1300m) avastan väikese võõrastemaja. Ja tellige "plato del dia" - täna juustuvaagen. Serveeritakse röstitud soolamandlitega.
Nautin päikeseterrassilt imelist vaadet.
Harva nii hästi söödud!
Siinne maastik ja taimestik on hingematvad.
"Kuumaastik" peaks olema mu esimene matkareis. Vilaflorist on tuntud marsruut, kuid sinna pääseb ka otse läbipääsutee kaudu. Kuna pärastlõuna on juba murdumas ja marsruudiks Vilaflorist on antud rohkem kui 4 tundi (kogemus on näidanud, et ilma kiirete sammudeta fotopausideta), siis proovin "mugavat" marsruuti.
Läbisõidutee on aga sellises seisus, milleks ma ei taha uskuda, et mu renditud Hyundai on võimeline. Sõiduteele on juba pargitud auto. Panin enda oma selle kõrvale.
Mul läheb teel pea ringi. Järskudele kaljudele vaatamine loob ilusaid fotosid. Aga ma olen paha.
Ma pöördun siia tagasi.
Tagasi auto juurde – vähem kui pool tundi tagasi ootab mind üllatus: aknad puruks, matkajalatsid läinud.
Täpselt sel ajal tulevad katkise aknaga ka teise auto sõitjad, samuti sakslased.